Täna oli siis peensoole MRT. Saatelehel oli kirjas, et uuring algab 9:30, aga minu arst paraku unustas mainida, et pean tund aega enne seda kohal olema. Olin kuskil Pirita kandis, kui telefon helises ja uuriti, miks ma juba uuringul pole. Selgitasin ära, et olen sinnapoole teel ja keegi polnud öelnud, et varem kohal pean olema. Jõudsin umbes 9:20 sinna ja passisin üle tunni aja ooteruumis.
Lõpuks kutsus mind üks noor naine ja seletas veidi protseduurist. Mainiks ära, et need kaks inimest, kes minuga seal tegelesid, olid ääretult toredad ja asjalikud. Ma pole eriline haiglate ja igasuguste uuringute fänn, seega on hea, kui keegi oma meeldiva suhtumisega kõik talutavamaks suudab muuta. Tagasi asja juurde.. Pidin ära jooma kannutäie Fortransi. Seda teadsin õnneks ette, sest toredad blogilugejad jõudsid mind juba hoiatada ja sain vaimu valmis seatud. :) Oeh, jälle ma öökisin. Ma tegelikult ei saagi päris aru, mis point selle joomisel oli, sest mõjuma hakkas see alles siis, kui juba kodus olin.. Kell 11:15 kutsuti mind uuringule ja öeldi, et mida rahulikumalt ja aeglasemalt ma seal hingan, seda kauem uuring kestab (mina sain poole tunniga hakkama, sest püüdsin ikka võimalikult tihedalt hingata). Pidin selili lauale minema ja pandi mingi asjandus kõhu peale (raske polnud, lihtsalt natuke surus). Sain ka kõrvatropid, et masina müra vaigistada ja kõrvaklapid, et juhiseid ja muusikat kuulata. Umbes 2-3 minutit enne uuringu lõppu süstiti kontrastainet, masin mürises mõnda aega ja oligi uuring läbi. Ma olin teiste jutu järgi aru saanud, et kontrastaine süstitakse kohe ja tuleb kuumatunne peale ja mida kõike veel. Mul ei jõudnud midagi peale tulla, sest kõik käis nii kähku. :D
Aga jah.. Peale uuringut tulin koju ja ega väga kuskile minna ei taha, sest kõht uriseb ikka mõnuga praegu.

 Minu "hommikusöök"

Täna oli paha päev. Hommikul dušši alt tulles märkasin, et olen üle kere täpiline. Sellised pisikesed punased täpid, mis jubedalt sügelevad. Tegelikult tulid mul mõned üleeile ka, aga siis ainult jalgadele ja lühiajaliselt. Täna igatahes helistasin perearstile ja õde ütles, et ma rohkem Imurani ei võtaks praegu ja apteegist tõin allergiarohtu, mis mind paraku ei aidanud. Õnneks on varsti dr. Vassiljeva juures konsultatsioon, siis saan talle rääkida ka ja küsin, mis edasi saama hakkab..

 Hommikul tööl (käsi näeb ikka jube lahmakas välja :D)

 Õhtul kodus, natuke on näha

Olen nüüd mõnda aega Imurani võtnud. Kogu aeg iiveldab ja pea ka valutas esimesel nädalal. Laktoosi tarbimist olen ka vähendanud, kuid täiesti loobunud ma veel pole. Eile hommikul sõin enne tööleminekut kohupiima ja see ole jube viga. Oksendasin 2 korda enne bussile minekut ja tööl olles võitlesin terve päeva iiveldusega. Toitu ajasin vägisi sisse, et natukenegi energiat oleks. Enam seda viga ma ei korda.. Kohupiim on minu menüüst täielikult välistatud (laktoosivaba pole ma veel proovinud).
Väsimus on samuti püsiv. Selle vastu ei oska ma midagi peale hakata. Arsti juures käies selgus, et rauatase on ka jälle langenud, kuid kuna hemoglobiin oli korras, siis selle vastu midagi ette ei võeta veel. Eks ma siis ootan, kuni asi jälle kriitiliseks muutub, sest tundub, et enne midagi ei muutugi.
Üks asi, mis mind juba mõnda aega on häirinud, on vilin kõrvus. Kõrvades ja peas on kogu aeg mingi pinge sees ja kuulen/tunnen kogu aeg mingit vilinat, pininat. Eriti palju esineb seda tööl olles, kuid ka kodus praegu seda kirjutades on pingi pinin sees.
Kolmapäeval on mul MRT. Seda ma eriti ei oota, sest nagu aru sain, pean ma enne uuringut Fortransi jooma..

Eile ei tulnud veel pähegi netist Imurani kohta täpsemat infot vaadata. Lugesin ainult pakendis oleva infolehe läbi ja arvasin, et see ongi kõik. Arst muidugi rääkis ka, et pikaajalise tarbimise tulemusena võib tekkida vähk ja päevitada ma ka enam ei tohi, nagu aru sain (siinkohal mainiks, et olen olnud viimasel ajal üsna tihe solaariumikülastaja, et suveks jumet koguda). Nüüd siis pean vastupidiselt käituma ja suvel ka päikest vältima hakkama..
Infot Imurani kohta saab SIIT.
Emotsioonid on igatahes vastakad.. Teoreetiliselt peaksin ju õnnelik olema, et jälle ravi peale sain, aga mis hinnaga?

EDIT: Leidsin sellise lehekülje: http://www.askapatient.com/viewrating.asp?drug=16324&name=imuran
See on küll inglisekeelne, aga annab ikka väga palju aimu, mida Imuran inimesega teha võib. Ma olen nüüd veel rohkem segaduses. Äkki peaks ikka midagi muud proovima?

Eile arsti juurest tulles tundsin ennast päris kehvasti. Ei teagi, kas olen kuskil külma saanud või halvad uudised lõid rivist välja. Igatahes haaras mind tugev peavalu. Kuna olin üsna vähe söönud, siis arvasin, et äkki näljast valutab. Sõin siis natukene, aga see ei aidanud. Kraadisin ennast ja avastasin, et väike palavik on (37,3 kõigest). Mõtlesin pikutada veidi. Ema äratas mind 9 ajal, sõin kapsasuppi ja võtsin oma rohud ära ja läksin taas voodisse. Selleks ajaks oli palavik juba 37,9 ja süda oli ka paha. Uinusin halvasti, aga uni oli suur. Magasin seega kokku umbes 12 tundi ja täna tööle ka ei läinud, sest pea ikka veel valutab ja kõhus on ka valud.

Andsin esmaspäeval verd ja tegin laktoositalumatuse test. Täna käisin arsti juures ja sain vastused teada. Esiteks- mul ongi laktoositalumatus. Lähipäevadel alustan laktoosivaba dieediga, eks ma siis annan vahepeal teada ka, kuidas see mõjub. Sain teada, et mu D-vitamiini puudus on süvenenud. Ostsin täna mingisugused kapslid, neid hakkan täna õhtul võtma. Viimane ja kõige olulisem uudis on see, et mul ikkagi on Crohni tõbi. Arst kirjutas välja Imurani 150mg päevas, mida ma hakkan ka täna juba arvatavasti võtma. Ostsin juba 3 karpi ära neid, kokku oli retsepte 9 karbi jaoks. Ehk siis kokku 900 tabletti, mis tähendab, et mul on kindlustatud 300 päeva varu. Seega pean seda Imurani üsna pikka aega võtma.
Hetkel rohkem uudiseid polegi. Olen praegu nii läbi omadega, sest linnaskäik väsitab ja pikemat aega on väike palavik ka olnud.
Märtsi lõpupoole pean MRT-sse minema. Ma ei teagi, mida nad seal enam nii väga uurivad, kui on kindel, et mul Crohn on..

Käisin esmaspäeval arsti juures. Ma olen ÜLIMALT rahul oma arstiga! :) Nimeks on tal Varvara Vassiljeva ja tõepoolest soovitan kõigile, kes arvavad, et nende praegused gastroenteroloogid tegutsevad liiga aeglaselt ja ei paista kuhugi jõudvat. Minu usalduse võitis dr. Vassiljeva juba sellega, et ta pani mulle järgmiseks nädalaks uue aja. Enne seda uut kokkusaamist pean käima verd andmas ja laktoositalumatuse testi tegemas. Lisaks sain märtsikuusse veel ühe aja: peensoole MRT jaoks. Ma pole jõudnud veel uurida, mida see endast kujutada võiks, seega kui keegi teab, mis see täpsemalt on, võite mulle vabalt kirjutada. ;) Peale MRT-d, mis peaks toimuma märtsi lõpus, sain ma veel ühe aja aprilli algusesse. Võib-olla nüüd mõistate mind, miks ma nii rahul olen oma uue arstiga. Ma olin vahepeal juba arvamusel, et need arstid kõik reageerivadki nii aeglaselt ja et kellelgi pole patsiendi jaoks aega ja mida iganes veel. Näiteks dr. Riisperet nägin ma vaid korra ja vereanalüüsi vastuseid ma talt lõpuks kätte ei saanudki. Õnneks ITK-s käies mu arst ütles, et kõik olevat korras.

Natuke sellest ka, mis ma siis teada sain.. Tsöliaakiat mul ei ole. Põletik on mul arvatavasti vaid peensooles ning sain teada, et Pentasa peensoolele ei mõjugi eriti (sellepärast ma ei saanudki aru, et mul Pentasat võttes parem oleks hakanud..). Dr. Vassiljeva ütles, et peensoole ravimiseks on vaja tugevamaid rohtusid (kui õigest mäletan, siis rääkis midagi hormoonidest?). Kas hormoonid ja steroidid on üks ja sama asi? :D Kui keegi teab, palun vastaku. :) Nii.. Mis veel? Küsisin laktoositalumatuse kohta ka. Ütlesin, et mul kahtlus on ja tahaks testida. Ta ütles mulle, et tahtiski järgmisena küsida, kas ma olen juba testitud või ei. Andis mulle kotikese valge pulbriga (panen pildi ka). Sellega on nii, et kui ma verd lähen andma, siis peale analüüside andmist pean ma sellest pulbrist tehtud segu ära jooma ja siis uuesti verd andma, et veresuhkrut mõõta. See siis näitab, kas mul on laktoositalumatus või mitte.

Kirjutan siis natuke oma enesetundest ka. Kõhuvalud on igapäevased, aga see vist sellest, et mul kõht kinni kogu aeg. Üleeile õhtul ma ei saanud õhtusöökigi lõpuni süüa, sest kõht valutas nii kõvasti ja täiskõhutunne tuli ka hästi ruttu. Iseenesest ju tore, et ma 10 korda päevas vetsus ei pea käima (olen kuulnud/lugenud, et paljud peavad..), aga samas tunnen ma, et kõht on kogu aeg punnis ja ebamugav on olla. Väsinud olen ma ka. Eks see nüüd näha ole, mis vereanalüüs näitab, äkki on rauaga jamasti. Ma ei taha eriti niisama oletada, kuna niikuinii on nii palju erinevaid teste/analüüse tulekul, siis pigem ootan vastused ära. :)

Leidsin taas aega kirjutada. Tegelikult nii tegus ma ka pole, et aega ei oleks, aga lihtsalt ei ole olnud mitte midagi kirjutada. Täna sain lõpuks pensioniametist kirja, mille kaudu sain teada, et minu töövõimetus on 30%. Iseenesest ju hea, aga siiski lootsin, et saan vähemalt 40, et raha ka saama hakata.. Mul on tunne, et nad kontakteerusid ainult dr. Riisperega, sest informatsiooni oli üsna vähe kirjas. Tegelikult teab perearst mu üldisest seisundist kõige enam, sest Riispere juures olen ma vaid korra käinud. Perearstil on olemas kõik mu viimase pooleteise aasta vereanalüüsi tulemused ja tema teab ka minu depressioonist ja paanikahäiretest. Ma arvan, et käin järgmisel nädalal uue gastroenteroloogi juures ja siis külastan perearsti ja küsin, kas temalt ka üldse midagi uuriti. Arvatavasti hakkan seda vaidlustama, sest natuke tobe, et nad nii vähese info põhjal selle otsuse langetasid..
Muidu läheb mul üsna hästi. Olen siin päris palju haige olnud. Kõigest köha-nohu-palavik õnneks. :) Jäin kuu aega tagasi haigeks ja praegugi on veel väike köha ja nohu ka kimbutab.