Iga päevaga üha enam hakkan muretsema oma köha ja õhupuuduse pärast. Mõlemad on kestnud umbes kaks nädalat. Täna tekkis järsku väsimus keset päeva ja heitsin pikali, et veidi puhata. Magama ma ei jäänudki, sest pikali olles oli ikka väga raske hingata. Nüüdseks möödas umbes 2 tundi, seis umbes sama. See-eest pole ma täna nii palju köhinud. Eile olid ikka väga hullud köhahood.. Igatahes.. Mõtlesin, et helistan juba kiirabisse, aga samas pidasin seda veidi tobedaks. Pärast arvavad, et pingutan üle ka veel vms.. Ootan vist ikka esmaspäevani, siis saab arsti juurde.

Juba mitu nädalat on möödas korrast, mil viimati kirjutasin. Praeguseks peaks vist Trexan juba mõjuma. Rõhutan sõna PEAKS, sest tundub, et ainus mõju, mida tunnen, on kõrvalmõju.

Nüüd on mul kaht erinevat sorti iiveldust. Üks on see, mida põhjustab põletik ning teine tõenäoliselt ravimi kõrvalmõju. Suudan neid väga selgelt eristada. Põletiku iiveldus iseenesest on jubedam, aga seda ma oskan vähemalt "ära hingata". Teise iiveldusega ei oska ma midagi peale hakata ja see kestabki tavaliselt mitu tundi, lausa päev otsa tegelikult.
Teine nõme asi on peavalu. Seda enam nüüdseks nii palju pole, esialgu oli ikka hullem. Selle vastu ei aidanud mitte miski, isegi magamine mitte.
Järgmine häiriv asi on väsimus. See on üks nõmedamaid asju üleüldse ja järjekordne asi, millest ma kuidagi lahti ei saa. Vahepeal tegin päeval lausa uinakuid, et õige magamaminekuajani vastu pidada. Halb on olla, kui kogu aeg jõuetus vaevab. Mitte midagi teha ei jaksa ega viitsi. Tahaks lihtsalt kodus lebotada, magada.

Vot sedamoodi mul nüüd lähebki. Vahepeal tuleb pähe mõte, et huvitav, mis juhtuks siis, kui ma mitte ühtegi rohtu ei võtaks. Et kuidas see mu tervisele mõjuks. Motivatsioon on kadunud. Või noh, muidugi oleks hea meel, kui lõpuks kõike teha jaksan ja miski mind ei vaevaks, aga iga päevaga tundub see aina ebatõenäolisem.

Muide, natukene teemavälist uudist ka: sain Tervishoiu Kõrgkooli sisse ja hakkan sügisest õeks õppima. :)