1. infusioon

Täna käisin ITK-s oma esimest infusiooni saamas. Läksin kohale kella üheksaks ning mind paigutati samasse palatisse, kus ma ka uuringute ajal olnud olen. Valisin sama voodi ka, kus ma juba varem 2 korda olnud olen.
Mulle öeldi küll, et aega läheb umbes kolm tundi, aga tegelikkuses oli hoopis nii, et kõigepealt passisin tund aega, siis pandi kanüül ja andsin verd. Ja jälle pidin ootama, sest ravi ei saanud enne alustada, kui vereanalüüsi vastused tulevad ja need korras on.
Pool 12 ühendati mind tilgutiga, mis tilgutas mulle 2 tundi Remicade'i. See ongi minu uus ravim. Kui 3 infusiooni möödas on, lähen uuringule, kus selgub, kas ravist ka kasu on olnud. Kui jah, saan Remicade'i edasi ja lisaks proovin uuesti Imurani (eelmine kord tekkis allergia). Kui ei, lõpetan ka Remicade'i saamise ja jään ootama, kuni keegi ükskord Crohnile ravi leiutab.
Arst ütles, et kuna minu põhiline põletiku tunnus on see, et sool on paksenenud ja ahenenud, siis on 50% tõenäosus, et ravi mõjub. Aga võib ka mitte mõjuda. Vahet ei ole, ma proovin seda ikkagi, sest muid võimalusi enam hetkel pole.
Hetkel pea valutab ja kergelt iiveldab, aga mitte midagi hullu pole. :)

Bioloogiline ravi

Jälle on pikk-pikk paus sisse tulnud, vabandan.

Vahepeal on väga stressirohke periood olnud. Kooliga on palju tegemist ja ega see haigus mu sisseelamist kuidagi ei kergenda. Hetkel saan hakkama, see on peamine. On ka muid asju toimunud, mis mind täiesti rivist välja on löönud. Mida suurem on stress, seda hullemad on vaevused. Eelmisel nädalal olid tugevad valud ja nii halb olla, et tõmbusin tugitoolis valust kõverasse ja pisarad voolasid mööda põski.

Arst helistas ka, muide. :) Uudis on selline, et konsiilium kiitis bioloogilise ravi heaks ja 29. oktoobril alustan. Praegu ei ole veel kindel, kas hakkan saama Humirat või Remicade'i, aga arst arvab, et tõenäoliselt viimast. Remicade lahust saadakse veenisiseselt ja tilgutatakse seda umbes 2-3 tundi. Natukene kardan ka, sest igasuguseid kõrvalmõjusid on mul päris palju olnud, aga kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks! :)

Mul on siiralt hea meel, et üha rohkem "meiesuguseid" tee mu blogisse on leidnud ja seeläbi endale uusi kaaskannatajaid saanud. Koos on alati lihtsam, sest jagatud mure on ju pool muret. :)

Üldiselt läheb hästi. Hetkel olen täis positiivseid mõtteid ja ei lase ennast tagasilöökidest heidutada.