2. infusioon

Eile käisin jälle haiglas. Seekord läks tsipake vähem aega, kõigest 2 tundi. Pluss muidugi see ooteaeg ja asjad. :D Selle ravi kohta mul iseenesest polegi midagi täpsemalt rääkida. Kõik oli nii nagu eelmine kordki: kaalumine-mõõtmine, kehatemperatuur, vererõhk, siis võeti vereproov ja pandigi tilguti alla.

Rääkisin arstile oma pidevast pea- ja kõrvavalust. Eks see ole kuidagi nohuga seotud. Igatahes, sain antibiootikumid ja teen selle 10-päevase kuuri läbi.

Teine asi, mille koha pealt targemaks sain, on mu sinikad. Needsamad sinikad, mis juba poolteist aastat mu tagumikul ja puusadel on olnud ja valutanud. Mitte ainult vastu minnes valu teinud, vaid ka niisama valutavad. Ühesõnaga. Arst katsus ja ütles, et tundub tõesti, et raud on kudedesse jäänud. Ma ei saa aru, miks see hematoloog sellest juba aasta tagasi aru ei saanud.. Igatahes ma helistan reedel arstile ja saan ultraheliaja teada. Ultrahelis vaadatakse, kui palju seda rauda seal on. Mul on hea meel, et sellele asjale ka nüüd lõpuks lahendust olen leidmas. :)

Räägin natuke sellest Naistelehe artiklist ka.
Intervjuu andsin sel perioodil, kui ma tõepoolest süüa ei jaksanud. Lihtsalt ei olnud isu ja stressi tõttu oli pidevalt halb olla. Viimasel ajal suudan jälle kõike süüa ja kõhuvalu üle kurtma ei pea. :)
Lisaks tahaks tänada kõiki toetuse eest! :) Ma luban, ma vastan tänase päeva jooksul kõigi kirjadele ja midagi unarusse ei jäta.

Üllatus

Mul on teile üks väike üllatus. Nimelt paar nädalat tagasi kirjutas mulle üks Naistelehe toimetaja, et tahaks minust artiklit kirjutada. Olin nõus, andsin intervjuu ja täna on see tore päev, millal artikkel ilmus. :) Minu lugu asub ajakirja kaheksateistkümnendal leheküljel, kui keegi osta ja lugeda tahab. ;)

Bioloogilisest ravist niipalju, et peavalud on hetkel küll igapäevased..